#71 Anneli Porri ja Katre Pärn. Vestlusring kunstiharidusest EKA magistrantidega

8. juunil 2015 aadressil Kotzebue 1/Põhja pst 7, EKA lõputööde näitusel TASE´15

Vestlusringis osalesid kunstnikud ja EKA magistrandid Mihkel Ilus, Kristel Saan ja Uku Sepsivart. Modereerisid EKA kunstihariduse lektor Anneli Porri ning TÜ lektor ja semiootik Katre Pärn. Vestlusring toimus koostöös EKAga, lõputööde näitusel TASE´15 tulevases õppehoones.

kokkuvõte tulemas

lindistus tulemas

#62 Anti Randviir. Kunst, mida polnud

18. märtsil Arhiivis.
Järelkuulata saab siit,
kokkuvõte tulekul.

#59 Heie Treier. Kunstnik kui antropoloog

18. veebruaril Paaris Veinis

Lindistust saab kuulata siit.

kokkuvõte tulemas

Autor Raul Taremaa

ERROR #52 Kristin Orav. On Error in Failure in Contemporary Art

Von Krahl Academy, 05.05.2014

Audio recording coming soon

Photo Hannes Aasamets

I launched a questionnaire-project "Research on Failure" — a survey of contemporary artists from various fields, asking about their experiences of and ideas centering around the concept of failure, by using the contact network of the Center for Art and Urbanistics in Berlin, Germany in addition to my own connections. I borrowed the method of a descriptive domain from sociology, aiming at using qualitative research for analysing dense descriptions. Mt intention was to explore the relation between two variables, the use and understanding of both concepts, that is, the notions of failure and success, but also their synthesis — successful failure in respondents´ creative practice. In total, I received 91 replies from artists from various age groups — rom early 20s to mid 60s, from over 30 nationalities, different disciplines and stages in their artistic careers. A number of respondents found the idea of using failure as a deliberate strategy and the notion of successful failure controversial, describing all three concepts in similar terms.

ERROR #50 Fideelia-Signe Roots. Kui naine tahab olla kangelane

Kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant FIDEELIA-SIGNE ROOTS kõneleb naise kui kangelase kuvandist.

Von Krahli Akadeemia, 28.04.2014

Lindistust on võimalik kuulata siit.

Foto Elo-Maria Roots

Performance "Äng" kujutas Teet Veispaki korraldatud samanimelise performance´id koondava ürituse raames 161 km pikkust jalgsimatka palja ülakehaga Tartust Karepale 8.08-13.08.2011, mis lõppes Richard Sagrita talumuuseumi õuel lipu heiskamisega. Paljas ülakeha avalikus ruumis, mis on meeste jaoks tavapärane tähendab naise jaoks kangelastegu või hullumeelsust. Minu kestvusperformance´i peaeesmärk oli testida naise kehakuvandi piire ja vaadata kuidas võrdõiguslikkuse seadus praktikas kehtib. Performance´i alaeesmärk oli oma füüsilised võimed proovile panna. Alaeesmärk ja peaeesmärk vahetasid kohad kolmandaks päevaks.

#47 Marge Monko: Daame oli vähe, aga siiski neid oli*

10.04.2014 Arhivis

kokkuvõte tulemas

Lindistust on võimalik kuulata siit.

* Tsitaat Mihhail Bulgakovi "Teatriromaanist"

ERROR #46 Anders Härm: Tõlgendatavast tõlgendajaks. Autoripositsiooni nihked kaasaegses kunstis

Kunstikriitik ja kuraator Anders Härm kõneleb autoripositsiooni nihetest kaasaegses kunstis.

Von Krahli Akadeemia, 7.04.2014

Seminari lindistust on võimalik kuulata siit.

Kuidas me käsitleme muutusi kunstiajaloos või kunstiväljal üldiselt?
Tavaliselt on need muutused seotud kujutamisviisi nihetega. Marksistlikust perspektiivist võiks muutusi vaadelda kunstniku suhetes töövahenditesse, tellijasse ning tootmistingimustesse.
Ettekanne käsitleb autoripositsiooni muutumisi reaalses, sotsiaalses ja poliitilises ruumis. Pakun selles kontekstis välja kolm suuremat käsitlusviiside eristust ajaloos:

• tradistiooniline kunstnik
• romantiline kunstnik
• kaasaegne kunstnik 

#41 Veronika Valk: Mitte-keha, -arhitektuur ja -meedia

12.03.2014 Arhiivis

kokkuvõte tulemas

Lindistust on võimalik kuulata siit.

ERROR #40 Liisa Kaljula: Mis juhtus Andres Lapeteusega? Errorist kõrgklassi homo sovieticuse näitel

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuride uuringute doktorant LIISA KALJULA kõneleb errorist kõrgklassi homo sovieticuse näitel

Von Krahli Akadeemia, 10.03.2014

Seminari lindistust on võimalik kuulata siit.

Foto Kristin Orav

Seekordses erroriteemalises Semiosalongis püüame kirjeldada ühte inimliiki, millest on teadaolevalt säilinud vaid ilukirjanduslikud ja kinematograafilised jäljed, mistõttu meil ei ole teaduslikku tõestust selle kohta, et see liik ka päriselt on eksisteerinud või tänaseni eksisteerib. Võimalik, et edasisel järjekindlal uurimisel arhiivides, fotoarhiivides, filmiarhiivides, muuseumikogudes ja antropoloogilistel välitöödel oleks võimalik selle liigi kohta leida ka dokumentaalset laadi materjali, ent täna tuleb meil toetuda olemasolevatele allikatele, milleks on Vene eksiilkirjaniku ja sotsioloogi Aleksander Zinovjevi satiirilised kirjutised, Poola preestri ja filosoofi Józef Tischneri filosoofilised kirjutised ning unustatud Eesti kirjaniku Paul Kuusbergi 1963. aastal ilmunud romaan „Andres Lapeteuse juhtum“ koos Eesti kultusrežissööri Grigori Kromanovi 1966. aastal esilinastunud mängufilmiga „Mis juhtus Andres Lapeteusega?“

#38 Sven Vabar: Toome Mikita metsast välja!

26.02.2014 kirjanduslokaalis Arhiiv (Vanemuise 19, Tartu)

Seminari lindistust on võimalik kuulata siit.

Kirjanik, kirjanduskriitik ja semiootik Sven Vabar kõneles Semiosalongis Valdur Mikita viimasest raamatust "Lingvistiline mets".

Vabar selgitas oma ettekande pealkirjavalikut nõnda, et Valdur Mikita metsast väljatoomine oleks nagu kevade tuppatoomine pajuurbade ja kaseokstega, mis on pigem selleks hea, et näidata, et kevad ongi juba toas, kui päike paistab sisse ja saab aknaid kauem lahti hoida. Samamoodi on ka Valdur Mikita juba metsast väljas.
Vabar pakub, et „Lingvistiline mets“ on nii populaarseks saanud inimeste seas, kes pole avangardistid või kirjandusinimesed tõenoliselt tänu sellele, et Mikita pani ühe rahvuslikult populaarse müüdi kokku. Sellele on viidanud näiteks Kaur Kender, kes kirjutas vihkamisest nõretavalt: „PPS Kogu lingvistilise metsa värk ei aita ka. Sinna ei saa peitu pugeda. Seda ei ole. See on veidi veel feigim kui Hõbevalge.“

#37 Katre Pärn ja Martin Oja. Väärtfilmist ja filmi väärtusest

19.11.2013 kultuuribaaris Naiiv (Vallikraavi 6, Tartu)

Helisalvestist arutelu viimasest 25 minutist saab kuulata siin.

Pimedate Ööde Filmifestivali erina toimunud vestlusringis arutasid filmisemiootikud Katre Pärn ja Martin Oja väärtfilmi teemal. Mis on väärtfilm, mis teeb filmist väärtusliku filmi, kas PÖFFi filmid on väärtuslikumad kui igapäevased "hollywoodikad"?
Teema semiootiliseks tõlgendamiseks tuletas Oja kohe alguses meelde strukturalismi: süsteem koosneb elementidest ning süsteemi elemendi väärtuslikkus sõltub selle elementi hulgast süsteemis. Filmi väärtus on seotud sellega, kui haruldane element film teiste teoste seas oma omapära poolest on, ent ka filmisiseste elementide haruldust on võimalik nii analüüsida.
Teine küsimus filmist ja väärtustest kõneldes on, et milliseid väärtusi film kommunikeerib. Kas PÖFFil tegeletakse süngemate teemadega kui televisioonis?
Katre Pärn leidis, et filmi väärtuse määrab eelkõige ära arvamusliidri arvamus filmist, kuna väärtusi, mida film kommunikeerib, hinnatakse eri kultuurides erinevalt ning arvamusliidril on sellele suur mõju. Peale selle on nimetus väärtfilm juba ise predetermineeriv.

Foto: Mihkel Riis

#36 Andreas Trossek. Kunstikriitika vestlusring

16.10.2013 galeriis Noorus (Riia 11, Tartu)

Vestlusringi helisalvestust on võimalik kuulata siit.

Kaasaegse kunsti festivali ART IST KUKU NU UTi haridusprogrammis toimunud vestlusringist tõukuvalt kutsuti osalejaid üles kirjutama kunstikriitikat festivali näitusest "Prada Pravda". Järgneb maalikunsti eriala magistrandi Maarja Nõmmiku artikkel ühest teosest näitusel.

Alevtina Kakhidze „Unlimited“ („Piiramatu“)

„There is no solution because there is no problem“ (M. Duchamp)[1]

Semiosalong @ ART IST KUKU NU UT

Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 18 toimub Nooruse galeriis (Riia 11, Tartu) näitusel „Prada Pravda“ Eesti Semiootika Seltsi seminarisarja Semiosalong ja kaasaegse kunsti festivali ART IST KUKU NU UT koostöös kunstisemiootika workshop KUNST.EE peatoimetaja Andreas Trossekiga.

Õpituppa on oodatud semiootikud ja kunstikriitikud ning teised huvilised, kes soovivad arutleda kunstikriitika ja -semiootika üle näituse „Prada Pravda“ kontekstis. Andreas Trossek viib läbi pooleteisetunnise seminari, millest tõukuvalt julgustatakse osavõtjaid kirjutama 5000–1000-tähemärgilise kunstikriitika artikli „Prada Pravda“ näitusest.

Kriitikaobjekt võib olla näitus tervikuna, teosed ühes näitusepaigas ansamblina või ühe autori töö üksikuna. Parim tekst avaldatakse Müürilehe kodulehel aadressil http://www.muurileht.ee/ ning kolm parimat Semiosalongi blogis aadressil http://semiosalong.blogspot.com/.

Tekste oodatakse pärast seminari kuni 23. oktoobrini 2013 (k.a) aadressile piret.karro@gmail.com

#34 Rein Pakk: Kujundite ja märkide flow ehk semiootika rakenduslikud võimalused harivas meelelahutuses

9.05.2013 marsruudil Tartu-Viljandi-Tartu

Viietunnise vestluse lõpetuseks, mille kestel jõuti täiesti üllatuslikult ära käia Viljandis või ehk siiski maailma äärel ja aja alguses, räägiti üks budistlik lugu.

Mees põgenes lõvi eest. Jooksis nii kiiresti kui suutis, kuni kukkus üle kuristiku serva. Napilt sai ta kaljuservast kinni haarata, et mitte päris sügavikku lennata. Nii ta seal rippus - all põhjatu kuristik, kuhu ta võis surnuks kukkuda, ja üleval lõrisev lõvi, kes ta kohe maha murraks. Mida teha? Siis märkas mees ühel kaljuseinal vaevu-vaevu käeulatuses väikest maasikataime kivisest nukist välja kasvamas ning selle otsas üht punast maasikat. Mees lasi ühe käe lahti ja sirutas end kogu oma jõudu kokku võttes maasikani, haaras selle sõrmede vahele ja sõi ära.
Oli see alles maitsev maasikas.

#33 Märt-Matis Lill: Muusikateose tähendusväljast

8.05.2013 Tartu Jazzklubis (Ülikooli 20, Tartu)

Seminari helisalvestust on võimalik kuulata siit.

Loeng keskendub tähendusprobleemidele, mis on seotud teose keerulisusega, arusaadavuse piiride kompamisega. Kõnelejat huvitab esteetika, millest arusaamise nimel peab vaeva nägema, teosed, mis ei anna ennast kergesti kätte. Arusaamise protsess ei tähenda tähenduste automaatset tulemist meisse, vaid pigem omistame tähendusi endast välja. Inimene lihtsustab enda jaoks keerulist maailma umbes nii nagu pügatakse ja kujundatakse metsik õunapuu selge struktuuriga võraks.

#32 Aare Pilv: Aisteetika

25.04.2013 klubis Kink Konk (Vallikraavi 4, Tartu)

Seminari helisalvestust on võimalik kuulata siit.

Aare Pilve mõttekäigu aluseks on mõned Madis Kõivu tekstid, Jaan Toomiku kuulsa purgiinstallatsiooni rekonstruktsioon Tartu Kunstikuu näituse tarbeks, Jacques Rancière'i kunstifilosoofia ja Mihkel Kunnuse teatri- ja muusikateemalised tekstid.

#29 Kaire Maimets-Volt: (Üles)tähendusi muusikast

11.04.2013 kohvikus Fellin (Kauba 11/Tasuja plats 1, Viljandi)

Seminari helisalvestust saab kuulata siit.

Miks meile meeldib see muusika, mis meile meeldib?

Millised muusikalised stiimulid meid kõnetavad, meile midagi kommunikeerivad, kannavad mingit tähendust, erineval viisil puudutavad? Millised muusikahelid missuguses korrastuses mida võiksid tähendada konkreetsele kuulajale konkreetses situatsioonis? Muusikasemiootika ülesanne on analüüsida neid märke ja märgiprotsesse, mis võimaldavad kogeda ja mõista muusikat.

Teatud juhtudel see, mis meid muusikas kõnetab, ei asugi muusikas, vaid sellest väljas (nt meeldivad mälestused sellega seoses) – muusika toimub katalüsaatorina.

#28 Anti Saar: Tõlkekirjandus / lõtk ja nikerdus

28.03.2013 klubis Kink Konk (Vallikraavi 4, Tartu)

Anti Saar, kes kõneles Semiosalongis tõlkijapositsioonilt, on prantsuse keelest tõlkinud nii ilu- kui teaduskirjandust. Oma ettekandes arutles ta kirjanduse tõlkimise üle prantsuse kirjaniku Georges Pereci teose „Elu, kasutusjuhend“ näitel, mille tõlkija on Saar ise.

#22 Reet Varblane: "Kordamine on tarkuse ema, aga millegipärast ei kehti see Eesti kaasaegse kunsti kohta"

31.10.2012 Tartu Kunstimuuseumis (Raekoja plats 18, Tartu)

Kultuurilehe Sirp kunstitoimetaja Reet Varblane arutles Semiosalongis Eesti kaasaegse kunsti maine üle meedias, kaasaegse kunsti (KK) suhtes negatiivse hoiaku tagamaade üle ning analüüsis sõnakasutust kunstikriitikas. Varblane soovis salongi läbi viia pigem vestluse kui loenguna ning suunas arutelu teise poole samal ajal Kunstimuuseumis üleval oleva näituse “MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika” (kuraator Rael Artel) tööde poole (Kai Kaljo, Jaan Tooming, Raul Meel jne).