#55 Rodrigo de San Martin & Tyler Bennett: Speculative Knowledge. Food for the Moon

9.06.2014 Y Gallery, Uni. Tartu church (Jakobi 1, Tartu)

Summary coming soon

Audio recording here

ERROR #39 Oliver Laas: Vea-element tähenduses ja kommunikatsioonis

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofiadoktorant OLIVER LAAS kõneleb vea-elemendist tähenduses ja kommunikatsioonis

Von Krahli Akadeemia, 3.03.2014

Seminari lindistust on võimalik kuulata siit.

Foto Kristin Orav

Igasugused vead ja eksitused on lahutamatult seotud tõega, st mingisuguse standardiga, mille suhtes eksitakse. Eksituse puhul on tegu vealiigiga. Eksitused on selgelt diagnoositavad vead. Üldjoontes võib eristada kolme liiki vigu:

• Tunnetusvead on seotud ebaõnnestumisega õigete uskumuste omandamisel ning puudutavad ennekõike mõistust ja intellekti
• Praktilised vead tulenevad tegevuste sihtidega seotud luhtumisest ning puudutab ennekõike oskusteavet ja kompetentsi
• Aksioloogilised vead on seotud hindamisega ning puudutavad otsustusi

Käesoleva seminari keskmes on tähendussuhtest tulenevad vead. Märgi definitsioonist lähtuvalt saab tähendust käsitleda teatava funktsiooni, mingisuguse protseduuri või reeglina, mis kaardistab ühed elemendid teistele elementidele või siis sama hulga või sama tähestiku elemendid iseeendale. Tegu on kaardistussuhtega, mida võib vaadelda kaardi ja territooriumi suhte analoogina.

#34 Rein Pakk: Kujundite ja märkide flow ehk semiootika rakenduslikud võimalused harivas meelelahutuses

9.05.2013 marsruudil Tartu-Viljandi-Tartu

Viietunnise vestluse lõpetuseks, mille kestel jõuti täiesti üllatuslikult ära käia Viljandis või ehk siiski maailma äärel ja aja alguses, räägiti üks budistlik lugu.

Mees põgenes lõvi eest. Jooksis nii kiiresti kui suutis, kuni kukkus üle kuristiku serva. Napilt sai ta kaljuservast kinni haarata, et mitte päris sügavikku lennata. Nii ta seal rippus - all põhjatu kuristik, kuhu ta võis surnuks kukkuda, ja üleval lõrisev lõvi, kes ta kohe maha murraks. Mida teha? Siis märkas mees ühel kaljuseinal vaevu-vaevu käeulatuses väikest maasikataime kivisest nukist välja kasvamas ning selle otsas üht punast maasikat. Mees lasi ühe käe lahti ja sirutas end kogu oma jõudu kokku võttes maasikani, haaras selle sõrmede vahele ja sõi ära.
Oli see alles maitsev maasikas.

#31 Tõnu Viik: Surma tähendusest semiootikas ja fenomenoloogias

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofiaprofessor

Tõnu Viik

"Surma tähendusest semiootilises ja filosoofilises kontekstis"

von Krahli Akadeemia, 15.04.2013

            "Meie kogemus on väliste impulsside suhtes masendavalt vaene ja sisemise     loomingulise töötluse suhtes üllatavalt rikas!"

·         Mida tähendab surm?

·         Tänu millele surma tähendus loodub ja milliste teoreetiliste vahenditega võiks selle tähenduse loodumist mõista?

·         Millise lähenemisnurga võimaldab nendele küsimustele vastamiseks fenomenoloogiline analüüs?

#26 Roomet Jakapi: Kuidas konstrueeriti ihust lahkunud hinge

14.03.2013 klubis Kink Konk (Vallikraavi 4, Tartu)

Seminari helisalvestust saab kuulata siit.

„Mis siis pärast saab?“

Hinge ja keha rännakuid pärast surma võiks kirjeldada järgmine skeem:

#19 Hasso Krull: Müütiline keel

27.09.2012 galeriis Noorus (Riia 11, Tartu)

Tallinna Ülikooli kultuuriteooria lektor, esseist, luuletaja ja luuletõlk Hasso Krull pidas Nooruse galeriis, näituse "Sõida tasa üle silla" ruumides loengu müütilisest keelest ja loomislugudest, kus esimesena oli sõna.

Tavalises, meie kaasaegses keelekasutuses on keel instrument, eesmärgi saavutamise vahend sotsiaalses keskkonnas, info edastamise ja jäädvustamise tööriist. Keelemärkide tähendus on kokkuleppeline, seos tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne ning ei tulene kummagi sisemisest seosest teisega.

Selline on semiootiline arusaam keelest. Samas tundub keelel olevat ka mingi müütiline mõõde - sõna on võimalik lahti võtta lekseemideks, morfeemideks, foneemideks ja muuks, ent need uuesti kokku pannes moodustub müütiline tervik, tähendusega sõna, mille tähendusel tundub siiski olevat keelele üle kanduv müütiline põhjuslikkus.

#17 Berk Vaher: Mis toimub? Mis toimib?

30.05.2012 kohvikus Nälg (Rüütli 8, Tartu)

Semiosalongi teise tsükli viimase loengu pidas kultuurikriitik Berk Vaher, kelle arutlus põhines neljal artiklil:

Seitse kevadist pilti. Biidis
Kairi Prints, Sirp 26.04.2012
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=14757%3Aseitse-kevadist-pilti-biidis&catid=3%3Ateater&Itemid=2&issue=3391

Lars Svendsen: lepi oma igavusega!
Janar Ala, Postimees 20.05.2012
http://arvamus.postimees.ee/846480/lars-svendsen-lepi-oma-igavusega/

Mõnikord on õun lihtsalt õun
Merle Parmak, Sirp 26.04.2012
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=14762%3Amonikord-on-oun-lihtsalt-oun&catid=9%3Asotsiaalia&Itemid=13&issue=3391

Eurovisionil võib midagi juhtuda
Tõnis Kahu, EPL 25.05.2012
http://www.epl.ee/news/arvamus/tonis-kahu-eurovisionil-voib-midagi-juhtuda.d?id=64439526

Loengus arutles Vaher tõeväärtusest infoühiskonnas, mis on pungil märkidest, kuid mille tähendusväljad ei vii millegi sügavama mõistmise või mõistatamiseni, vaid ringlevad mööda üksteist või lõppevad liiga ruttu ära. Internet muudab info nii kättesaadavaks, et kõik müüdid ja linnalegendid - põnevusetekitajad on ümber lükatud ning info liikumise nii kiireks, et tõlgendaja keskendumisvõime järjest kiduneb. Twitter, Facebook, Tumblr ja teised sarnased saidid pakuvad tarbijale kohest inforahuldust, mis viib lõpuks sügava ja kõikihõlmava eksistentsiaalse igavuseni, kuna instant gratification ei suuda kedagi kunagi lõplikult ära rahuldada. Info kättesaadavus muudab ühiskonna läbipaistvaks, kaob salapära ja mõistatus, tekib popkultuur, mis kindlustab inimestele tiheda ja järjepideva infoheroiini sutsakate voolu, mille katkemisel tekib lohutamatu igavusetunne. Ühiskond vajab märkidest küllastunud maailmas midagi suuremat, tähenduslikumat, mis nõuab pikemaajalist lahtiharutamist ja nii peletab igavuse.

#11 Mihkel Kunnus: Aisting ja argument

7.03.2012 Jakobi 2-306

2012. aasta kevadsemestri loengutsükli avas semiootikuharidusega kultuurikriitik Mihkel Kunnus, loengupealkirjaks "Aisting ja argument ehk kirjasõna vabariik pärast visuaalset pööret". Kunnus arutles, kui palju suuremat mõju avaldab pilt võrreldes verbaalse argumendi, filosoofilise arutluskäiguga.

Alustuseks tuleb selgeks teha mõiste OLEMISREŽIIM. Olemisrežiim on funktsioon, mille mõjutegurid on tajusüsteem ja -koodid (kuidas ümbritsevat tõlgendatakse) ning mis omakorda määrab ära eneseidentifikatsiooni (kes ma (eelkõige) olen). Olemisrežiim muutumisel on kindel rütm, näiteks öö-päeva vaheldumine.