#64 Terje Toomistu. Keha väljal

1. aprillil Paaris Veinis (Sauna 1, Tallinn)

kokkuvõte tulemas

Lindistust on võimalik kuulata siit.

Foto Kaisa Sammelselg

#63 Laur Kiik & Mart Viirand. Osalusvaatlus äärmuslikes oludes: Etnograafid Põhja-Birma sõjakoldes

18. märtsil Paaris Veinis

kokkuvõte tulemas

Autor Raul Taremaa

Põhja-Birma etnilise vähemusgrupi katšinite iseseisvusarmee KIA propagandavideo

#61 Siim Tuisk. The way of the politician is to serve people, or is it?

4. märtsil Paaris Veinis

summary coming

Recording available here.

Autor Raul Taremaa

#54 Lemmit Kaplinski: Trükkal ja tsensor - etüüd kahes vaatuses (kust ei puudu ka piraadid)

21. mai 2014 Trükimuuseumis (Kastani 38, Tartu)

kokkuvõte tulemas

Lindistust on võimalik kuulata siit.

Foto Mana Kaasik

#41 Veronika Valk: Mitte-keha, -arhitektuur ja -meedia

12.03.2014 Arhiivis

kokkuvõte tulemas

Lindistust on võimalik kuulata siit.

ERROR #40 Liisa Kaljula: Mis juhtus Andres Lapeteusega? Errorist kõrgklassi homo sovieticuse näitel

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuride uuringute doktorant LIISA KALJULA kõneleb errorist kõrgklassi homo sovieticuse näitel

Von Krahli Akadeemia, 10.03.2014

Seminari lindistust on võimalik kuulata siit.

Foto Kristin Orav

Seekordses erroriteemalises Semiosalongis püüame kirjeldada ühte inimliiki, millest on teadaolevalt säilinud vaid ilukirjanduslikud ja kinematograafilised jäljed, mistõttu meil ei ole teaduslikku tõestust selle kohta, et see liik ka päriselt on eksisteerinud või tänaseni eksisteerib. Võimalik, et edasisel järjekindlal uurimisel arhiivides, fotoarhiivides, filmiarhiivides, muuseumikogudes ja antropoloogilistel välitöödel oleks võimalik selle liigi kohta leida ka dokumentaalset laadi materjali, ent täna tuleb meil toetuda olemasolevatele allikatele, milleks on Vene eksiilkirjaniku ja sotsioloogi Aleksander Zinovjevi satiirilised kirjutised, Poola preestri ja filosoofi Józef Tischneri filosoofilised kirjutised ning unustatud Eesti kirjaniku Paul Kuusbergi 1963. aastal ilmunud romaan „Andres Lapeteuse juhtum“ koos Eesti kultusrežissööri Grigori Kromanovi 1966. aastal esilinastunud mängufilmiga „Mis juhtus Andres Lapeteusega?“

#38 Sven Vabar: Toome Mikita metsast välja!

26.02.2014 kirjanduslokaalis Arhiiv (Vanemuise 19, Tartu)

Seminari lindistust on võimalik kuulata siit.

Kirjanik, kirjanduskriitik ja semiootik Sven Vabar kõneles Semiosalongis Valdur Mikita viimasest raamatust "Lingvistiline mets".

Vabar selgitas oma ettekande pealkirjavalikut nõnda, et Valdur Mikita metsast väljatoomine oleks nagu kevade tuppatoomine pajuurbade ja kaseokstega, mis on pigem selleks hea, et näidata, et kevad ongi juba toas, kui päike paistab sisse ja saab aknaid kauem lahti hoida. Samamoodi on ka Valdur Mikita juba metsast väljas.
Vabar pakub, et „Lingvistiline mets“ on nii populaarseks saanud inimeste seas, kes pole avangardistid või kirjandusinimesed tõenoliselt tänu sellele, et Mikita pani ühe rahvuslikult populaarse müüdi kokku. Sellele on viidanud näiteks Kaur Kender, kes kirjutas vihkamisest nõretavalt: „PPS Kogu lingvistilise metsa värk ei aita ka. Sinna ei saa peitu pugeda. Seda ei ole. See on veidi veel feigim kui Hõbevalge.“

#37 Katre Pärn ja Martin Oja. Väärtfilmist ja filmi väärtusest

19.11.2013 kultuuribaaris Naiiv (Vallikraavi 6, Tartu)

Helisalvestist arutelu viimasest 25 minutist saab kuulata siin.

Pimedate Ööde Filmifestivali erina toimunud vestlusringis arutasid filmisemiootikud Katre Pärn ja Martin Oja väärtfilmi teemal. Mis on väärtfilm, mis teeb filmist väärtusliku filmi, kas PÖFFi filmid on väärtuslikumad kui igapäevased "hollywoodikad"?
Teema semiootiliseks tõlgendamiseks tuletas Oja kohe alguses meelde strukturalismi: süsteem koosneb elementidest ning süsteemi elemendi väärtuslikkus sõltub selle elementi hulgast süsteemis. Filmi väärtus on seotud sellega, kui haruldane element film teiste teoste seas oma omapära poolest on, ent ka filmisiseste elementide haruldust on võimalik nii analüüsida.
Teine küsimus filmist ja väärtustest kõneldes on, et milliseid väärtusi film kommunikeerib. Kas PÖFFil tegeletakse süngemate teemadega kui televisioonis?
Katre Pärn leidis, et filmi väärtuse määrab eelkõige ära arvamusliidri arvamus filmist, kuna väärtusi, mida film kommunikeerib, hinnatakse eri kultuurides erinevalt ning arvamusliidril on sellele suur mõju. Peale selle on nimetus väärtfilm juba ise predetermineeriv.

Foto: Mihkel Riis

#35 Tanel Rander: Koloniaalsus ja semiosfäär

13.05.2013 Von Krahli baaris (Rataskaevu 10/12, Tallinn)

Seminari helisalvestust on võimalik kuulata siit.

kokkuvõte tulemas

#34 Rein Pakk: Kujundite ja märkide flow ehk semiootika rakenduslikud võimalused harivas meelelahutuses

9.05.2013 marsruudil Tartu-Viljandi-Tartu

Viietunnise vestluse lõpetuseks, mille kestel jõuti täiesti üllatuslikult ära käia Viljandis või ehk siiski maailma äärel ja aja alguses, räägiti üks budistlik lugu.

Mees põgenes lõvi eest. Jooksis nii kiiresti kui suutis, kuni kukkus üle kuristiku serva. Napilt sai ta kaljuservast kinni haarata, et mitte päris sügavikku lennata. Nii ta seal rippus - all põhjatu kuristik, kuhu ta võis surnuks kukkuda, ja üleval lõrisev lõvi, kes ta kohe maha murraks. Mida teha? Siis märkas mees ühel kaljuseinal vaevu-vaevu käeulatuses väikest maasikataime kivisest nukist välja kasvamas ning selle otsas üht punast maasikat. Mees lasi ühe käe lahti ja sirutas end kogu oma jõudu kokku võttes maasikani, haaras selle sõrmede vahele ja sõi ära.
Oli see alles maitsev maasikas.

#22 Reet Varblane: "Kordamine on tarkuse ema, aga millegipärast ei kehti see Eesti kaasaegse kunsti kohta"

31.10.2012 Tartu Kunstimuuseumis (Raekoja plats 18, Tartu)

Kultuurilehe Sirp kunstitoimetaja Reet Varblane arutles Semiosalongis Eesti kaasaegse kunsti maine üle meedias, kaasaegse kunsti (KK) suhtes negatiivse hoiaku tagamaade üle ning analüüsis sõnakasutust kunstikriitikas. Varblane soovis salongi läbi viia pigem vestluse kui loenguna ning suunas arutelu teise poole samal ajal Kunstimuuseumis üleval oleva näituse “MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika” (kuraator Rael Artel) tööde poole (Kai Kaljo, Jaan Tooming, Raul Meel jne). 

#21 Aune Unt: Meie minad, meie teised

17.10.2012 Tartu Kunstimuuseumis (Raekoja plats 18, Tartu)

Loengu salvestust saab kuulata siit.

Aune Unt, televisiooni ja dokumentalistika õppejõud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis, arutles Semiosalongis performatiivse laadi esiletõusust dokumentaalides, teles ja meediakultuuris üldisemalt. Arutlus tõukus Tartu Kunstimuuseumis üleval olevast ART IST KUKU NU UTi näitusest “MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika” (kuraator Rael Artel), täpsemalt kahest teosest: Kai Kaljo videost "Luuser" (1997) ja Anna-Stina Treumundi videotöötlusest "Luuser" (2011).

#19 Hasso Krull: Müütiline keel

27.09.2012 galeriis Noorus (Riia 11, Tartu)

Tallinna Ülikooli kultuuriteooria lektor, esseist, luuletaja ja luuletõlk Hasso Krull pidas Nooruse galeriis, näituse "Sõida tasa üle silla" ruumides loengu müütilisest keelest ja loomislugudest, kus esimesena oli sõna.

Tavalises, meie kaasaegses keelekasutuses on keel instrument, eesmärgi saavutamise vahend sotsiaalses keskkonnas, info edastamise ja jäädvustamise tööriist. Keelemärkide tähendus on kokkuleppeline, seos tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne ning ei tulene kummagi sisemisest seosest teisega.

Selline on semiootiline arusaam keelest. Samas tundub keelel olevat ka mingi müütiline mõõde - sõna on võimalik lahti võtta lekseemideks, morfeemideks, foneemideks ja muuks, ent need uuesti kokku pannes moodustub müütiline tervik, tähendusega sõna, mille tähendusel tundub siiski olevat keelele üle kanduv müütiline põhjuslikkus.

#17 Berk Vaher: Mis toimub? Mis toimib?

30.05.2012 kohvikus Nälg (Rüütli 8, Tartu)

Semiosalongi teise tsükli viimase loengu pidas kultuurikriitik Berk Vaher, kelle arutlus põhines neljal artiklil:

Seitse kevadist pilti. Biidis
Kairi Prints, Sirp 26.04.2012
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=14757%3Aseitse-kevadist-pilti-biidis&catid=3%3Ateater&Itemid=2&issue=3391

Lars Svendsen: lepi oma igavusega!
Janar Ala, Postimees 20.05.2012
http://arvamus.postimees.ee/846480/lars-svendsen-lepi-oma-igavusega/

Mõnikord on õun lihtsalt õun
Merle Parmak, Sirp 26.04.2012
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=14762%3Amonikord-on-oun-lihtsalt-oun&catid=9%3Asotsiaalia&Itemid=13&issue=3391

Eurovisionil võib midagi juhtuda
Tõnis Kahu, EPL 25.05.2012
http://www.epl.ee/news/arvamus/tonis-kahu-eurovisionil-voib-midagi-juhtuda.d?id=64439526

Loengus arutles Vaher tõeväärtusest infoühiskonnas, mis on pungil märkidest, kuid mille tähendusväljad ei vii millegi sügavama mõistmise või mõistatamiseni, vaid ringlevad mööda üksteist või lõppevad liiga ruttu ära. Internet muudab info nii kättesaadavaks, et kõik müüdid ja linnalegendid - põnevusetekitajad on ümber lükatud ning info liikumise nii kiireks, et tõlgendaja keskendumisvõime järjest kiduneb. Twitter, Facebook, Tumblr ja teised sarnased saidid pakuvad tarbijale kohest inforahuldust, mis viib lõpuks sügava ja kõikihõlmava eksistentsiaalse igavuseni, kuna instant gratification ei suuda kedagi kunagi lõplikult ära rahuldada. Info kättesaadavus muudab ühiskonna läbipaistvaks, kaob salapära ja mõistatus, tekib popkultuur, mis kindlustab inimestele tiheda ja järjepideva infoheroiini sutsakate voolu, mille katkemisel tekib lohutamatu igavusetunne. Ühiskond vajab märkidest küllastunud maailmas midagi suuremat, tähenduslikumat, mis nõuab pikemaajalist lahtiharutamist ja nii peletab igavuse.

#16 Tyler Bennett: Counter-Hegemonic Discourse Practice and Post-World Electronic Music

23.05.2012 café Nälg (Rüütli 8, Tartu)

Counter-hegemonic discourse practice consists in the destabilization of entrenched ideological superstructures with the aim of opening space in contemporary thought for subjugated knowledges. Hegemony as the monopolization of possible cultural mobility in thought forms and practices (or dominant discourse) is grounded in the thought of Antonio Gramsci. Counter-hegemonic practices are those which achieve autonomy from within dominant discourses by upsetting those discourses. Dominant discourses are upset in a variety of different ways, but for our purposes, art-as-deautomatization of sign relations serves as the exemplar of counter-hegemonic practice. This functionality of art is grounded in the archaeological discourse method of Michel Foucault.

The synthetic model of counter-hegemonic discourse practice is applied to the work of Grey Filastine’s new musical production Loot. The model construes Filastine’s work as employing deautomatization at three nested levels: that of venue, genre, and the politico-economic. Disruptions at the first two levels feed into and crystallize disruption at the third level such that the work cannot be tied to particular political movements. The post-Marxian theoretical descriptive lens avoids the vulgar Marxist trap of attributing economic determinism to the work, while maintaining labor and currency relations as prominent factors in the constitution of hegemony. It shows how Filastine’s work opens discourse at the more fundamental semiotic level, such that new sign relations proliferate in the space of the music, the trajectory and configuration of which remain undetermined.

Here is a video of Filastine: http://www.youtube.com/watch?v=DXLED5HuI8o

#12 Mattias Merilai: Omast ja nimest

21.03.2012 Jakobi 2-306

Semiootiku ja infotehnoloogi Mattias Merilai ettekanne keskendus autoriõiguse, patendi ja kaubamärgi tekkeloole ning positsioonile tänapäeva ühiskonnas.

Mattias viis loo alguse aastasse 1450, kui Johannes Gutenberg trükipressiga tööd alustas. Kui varem oli kirikul täielik kontroll selle üle, mis sõnumit rahvale levitati, kuna ümberkirjutajad paljundasid raamatuid kloostriseinte vahel käsitsi, võimaldas trükipress levitada kirjasõna oluliselt kontrollimatult ning palju kiiremini. Seda kasutas ära näiteks Martin Luther, kes lasi oma teesid trükkida ja suutis nii neid sadades eksemplarides levitada. Nii algatatud reformatsioon ja tolleaegse paavsti vastumeelsus uuele piiblitõlgendusele on juba ajalugu.