#34 Rein Pakk: Kujundite ja märkide flow ehk semiootika rakenduslikud võimalused harivas meelelahutuses

9.05.2013 marsruudil Tartu-Viljandi-Tartu

Viietunnise vestluse lõpetuseks, mille kestel jõuti täiesti üllatuslikult ära käia Viljandis või ehk siiski maailma äärel ja aja alguses, räägiti üks budistlik lugu.

Mees põgenes lõvi eest. Jooksis nii kiiresti kui suutis, kuni kukkus üle kuristiku serva. Napilt sai ta kaljuservast kinni haarata, et mitte päris sügavikku lennata. Nii ta seal rippus - all põhjatu kuristik, kuhu ta võis surnuks kukkuda, ja üleval lõrisev lõvi, kes ta kohe maha murraks. Mida teha? Siis märkas mees ühel kaljuseinal vaevu-vaevu käeulatuses väikest maasikataime kivisest nukist välja kasvamas ning selle otsas üht punast maasikat. Mees lasi ühe käe lahti ja sirutas end kogu oma jõudu kokku võttes maasikani, haaras selle sõrmede vahele ja sõi ära.
Oli see alles maitsev maasikas.

#30 Silver Rattasepp: Kui kaheksajalg oleks filosoof

11.04.2013 klubis Kink Konk (Vallikraavi 4, Tartu)

Seminari helisalvestust saab kuulata siit.

 "I think of myself more as an auteur than as autre,

but as an outré loutre most of all."

– Filosoofia loomadega on rikkalikum ja kummalisem filosoofia, kui seda võimaldab inimeste probleemide vahtimine.

Loengus vestetud lood loomadest ja teistest loomadest, sealhulgas inimestest, näitavad, kuidas biosemiootika, juba loomult empiiriline ja antropotsentrismivastane, filosoofiat rikastada võib. Kummastava elurikkuse vaatlemine viib inimmõtte võimaluste piirile ja tuletab meelde, kui kohalikud, kolklikud, isegi füsioloogilised võivad olla mõned meie ideedest ja mõistetest, mida me oleme muidu üldkehtivateks pidanud.

#2 Edvin Aedma reaalsuse modelleerimisest ja arvutimängude loomisest

2.03.2011 Ülikooli 18-022, Tartu

Edvin Aedma käsitlus arvutimängudest toetub semiootikale, psühholoogiale ja neuroloogiale. Representeerimine on viidatavast (neuroloogilise) mudeli loomine ning selle jagamine. Viidates Stefan Beysti käsitlusele, on mängimine modelleeriv tegevus, mida tehakse eesmärgiga eelkõige nautida nimetatud tegevuse sooritamise võimalust. Samuti modeerimisvõimekust treenida, selles võistelda ning oma võimekust demonstreerida. Mängud modelleerivad universaalseid fenomene (näiteks füüsika- või teisi reegleid, mis kehtivad terves reaalsuses) ja kontektsuaalseid (näiteks poksi, mis modelleerib kaklust). Ühest küljest võib mäng olla reaalsuse universaalsete reeglite mudel ja teisest küljest ja kontekstuaalse modelleerimise puhul ka midagi tinglikku, millele ei pruugi päris-elus täpset vastet olla (simulaakrum).