#71 Anneli Porri ja Katre Pärn. Vestlusring kunstiharidusest EKA magistrantidega

8. juunil 2015 aadressil Kotzebue 1/Põhja pst 7, EKA lõputööde näitusel TASE´15

Vestlusringis osalesid kunstnikud ja EKA magistrandid Mihkel Ilus, Kristel Saan ja Uku Sepsivart. Modereerisid EKA kunstihariduse lektor Anneli Porri ning TÜ lektor ja semiootik Katre Pärn. Vestlusring toimus koostöös EKAga, lõputööde näitusel TASE´15 tulevases õppehoones.

kokkuvõte tulemas

lindistus tulemas

#69 Raili Marling. Naine ja utoopia

13. mail 2015 Tartus Arhiivis.

Raili Marling Semiosalongis. Foto Jaak Kikas

#68 Kaie Kotov. Milline roll on sotsiaalse innovatsiooni uurijal sotsiaalses innovatsioonis?

29. aprillil Paaris Veinis (Sauna 1, Tallinn)

lindistus tulemas

kokkuvõte tulemas

Autor Raul Taremaa

#66 Tiina Kirss. Kaarduvad peeglid: Kuidas vaadata end kõrvalt uurimistööd tehes ja õpetades?

15. aprillil Paaris Veinis (Sauna 1, Tallinn)

lindistus tulemas

kokkuvõte tulemas

Autor Raul Taremaa

#64 Terje Toomistu. Keha väljal

1. aprillil Paaris Veinis (Sauna 1, Tallinn)

kokkuvõte tulemas

Lindistust on võimalik kuulata siit.

Foto Kaisa Sammelselg

#63 Laur Kiik & Mart Viirand. Osalusvaatlus äärmuslikes oludes: Etnograafid Põhja-Birma sõjakoldes

18. märtsil Paaris Veinis

kokkuvõte tulemas

Autor Raul Taremaa

Põhja-Birma etnilise vähemusgrupi katšinite iseseisvusarmee KIA propagandavideo

#57 Carlo Cubero: Mangrove Music

4. veebruaril kl 19 Paaris Veinis (Sauna 1, Tallinn)

The recording can be accessed here.

Kokkuvõte tulemas

Autor Raul Taremaa

Carlo Cubero & audience. Photo Kristin Orav

#55 Rodrigo de San Martin & Tyler Bennett: Speculative Knowledge. Food for the Moon

9.06.2014 Y Gallery, Uni. Tartu church (Jakobi 1, Tartu)

Summary coming soon

Audio recording here

#54 Lemmit Kaplinski: Trükkal ja tsensor - etüüd kahes vaatuses (kust ei puudu ka piraadid)

21. mai 2014 Trükimuuseumis (Kastani 38, Tartu)

kokkuvõte tulemas

Lindistust on võimalik kuulata siit.

Foto Mana Kaasik

#53 Timo Maran: Keha, luule ja loodus - biosemiootilise kriitika võimalikkusest

7. mai 2014 Arhiivis

Lindistust on võimalik kuulata siit.

KOKKUVÕTE:

Loengu eesmärgiks on biosemiootika, kultuurisemiootika ja kirjandusteooria seostamine eesmärgiga paremini aru saada kirjanduse ja looduse suhetest, kitsamalt looduskirjandusest.

Keha, luule ja loodus kui inimese bioloogilise ja biosemiootilise olemise aspektid:

• keha, mis meil kõigil olemas on ja mille läbi me keskkonnaga seondume;
• looduskeskkond, loodus ise, mis on struktuurne, tähenduslik, millega on võimalik tähenduslikke seoseid luua;
• kirjandustekstid.

Biosemiootilisest kriitikast rääkides on siin kontekstiks on biosemiootika kui uurimissuuna areng, mis taotleb mõista ja kirjeldada tähendusloomet ja tähenduslikke struktuure looduskeskkonnas. Biosemiootilise kriitika all võiks siin mõista kirjanduse uurimist arusaamisega, et lisaks inimkultuurile on märgilised ka teiste liikide omavahelised suhted ja keskkonnaseosed ning samuti kõik need väga keerulised protsessid, mis meie kehade sees toimuvad – pärilikkusainete tõlgendamine, immuunsüsteemi tegevus jne ei ole mitte füüsikalised, põhjus-tagajärg-protsessid, vaid märgiliselt vahendatud, neis on olulisel kohal õppimine, harjumus, traditsioon jne.  

Biosemiootika on seisukohal, et tähendusprotsessid/märgiprotsessid läbivad loodust, toimivad erinevatel tasanditel kuni väga lihtsate elusolenditeni välja. Peamised tähendusprotsessid, mida uuritakse, on äratundmine, kommunikatsioon ja see, kuidas erinevatel organismidel tekivad assotsiatsioonid ja kategooriad ja kuidas neid kasutatakse. Biosemiootika rõhutab elusolendite subjektiivsust ja agentsust; seeläbi rehabiliteerib biosemiootiline vaade elusolendit kui elavat organismi keskkonnas, nähes, et elusolendi aktiivsus mõjutab paljuski ökoloogilisi ja evolutsioonilisi protsesse jms suhteid looduses. Viimasel ajal on biosemiootikas esile kerkinud küsimused seoses biosemiootilise vaatega evolutsioonile: kuidas tekivad eluslooduses erinevad semiootilised kompetentsid, milline on kõige lihtsam tasand, kus me saame märkide tõlgendamisest ja kommunikatsioonist rääkida (vt nt Terrence Deaconi autocell'i mudel [e.k. „iserakk“?]; samuti koodide-kodeerimise teema: millised on põhimõttelised erinevused koodide vahel inimkultuuris ja bioloogilises maailmas, nt rakutasandil; kuidas on oluline koodide paljusus.

Biosemiootika arengu valguses tekib küsimus: kuidas peaks vaade kirjandusele ja kultuurile muutuma, kui võtame eelduseks, et lisaks inimkultuurile on märgilised ka teiste liikide omavahelised suhted ja keskkonnaseosed ning organismide sees toimuvad protsessid? Mitte ainult raamatud ei ole tekstilised, mitte ainult seal ei toimu tähenduste interpreteerimine, vaid sarnaste tähenduste kaudu suhtlevad ja suhestuvad ka suur hulk teisi elusolendeid meie ümber, samuti aga see, kuidas meie endi kehades erinevatel tasanditel reaktsioonid, tajud, kohandumised toimivad – kõik see on samuti suuresti märgiliselt vahendatud.

ERROR #52 Kristin Orav. On Error in Failure in Contemporary Art

Von Krahl Academy, 05.05.2014

Audio recording coming soon

Photo Hannes Aasamets

I launched a questionnaire-project "Research on Failure" — a survey of contemporary artists from various fields, asking about their experiences of and ideas centering around the concept of failure, by using the contact network of the Center for Art and Urbanistics in Berlin, Germany in addition to my own connections. I borrowed the method of a descriptive domain from sociology, aiming at using qualitative research for analysing dense descriptions. Mt intention was to explore the relation between two variables, the use and understanding of both concepts, that is, the notions of failure and success, but also their synthesis — successful failure in respondents´ creative practice. In total, I received 91 replies from artists from various age groups — rom early 20s to mid 60s, from over 30 nationalities, different disciplines and stages in their artistic careers. A number of respondents found the idea of using failure as a deliberate strategy and the notion of successful failure controversial, describing all three concepts in similar terms.

#51 Ülle Pärli: Mitte-kohad ja kohatud asjad vene kirjanduses

30.04.2014 Arhiivis

kokkuvõte tulemas

Lindistust on võimalik kuulata siit.

ERROR #50 Fideelia-Signe Roots. Kui naine tahab olla kangelane

Kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant FIDEELIA-SIGNE ROOTS kõneleb naise kui kangelase kuvandist.

Von Krahli Akadeemia, 28.04.2014

Lindistust on võimalik kuulata siit.

Foto Elo-Maria Roots

Performance "Äng" kujutas Teet Veispaki korraldatud samanimelise performance´id koondava ürituse raames 161 km pikkust jalgsimatka palja ülakehaga Tartust Karepale 8.08-13.08.2011, mis lõppes Richard Sagrita talumuuseumi õuel lipu heiskamisega. Paljas ülakeha avalikus ruumis, mis on meeste jaoks tavapärane tähendab naise jaoks kangelastegu või hullumeelsust. Minu kestvusperformance´i peaeesmärk oli testida naise kehakuvandi piire ja vaadata kuidas võrdõiguslikkuse seadus praktikas kehtib. Performance´i alaeesmärk oli oma füüsilised võimed proovile panna. Alaeesmärk ja peaeesmärk vahetasid kohad kolmandaks päevaks.

ERROR #49 Arlene Tucker. This is this is not mistake

ARLENE TUCKER, a Taiwanese American teacher, visual artist and game designer, is talking about mistakes from various perspectives and unique experiences.

21.04.2014 Von Krahl Academy

Listen to the audio recording here. 

The seminar is followed by a practical workshop on storytelling and map making. Watch photos here.

ERROR #48 Jaanika Juhanson. Viga teatris. Võimatused ja võimalused

Lavastaja ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia programmijuht ja etenduskunstide lektor JAANIKA JUHANSON kõneleb oma isiklikust kogemustest lähtuvalt vea võimatustest ja võimalustest teatris.

Von Krahli Akadeemia, 14.04.2014

Foto Kristin Orav

Mis on viga? Esimene võimatus, millega rinda pistan on võimatus viga defineerida. Viga tundub intuitiivselt midagi vale, eriti kombinatsioonis teatriga. Keegi üritab midagi tsenseerida, piiridesse paigutada või lõhkuda. Minu jaoks tähendab viga midagi, mis pöördumatult rikub midagi. Meil on miski, mida mingisugune välimine või sisemine jõud muutma asub, mille järel ei ole seda miskit enam oma algkujul. Eeldame, et see uus miski on veana halvem, ootamatum või harjumatum. Siit lähtuvalt tekib küsimus, aga miks see vale on? Kas siit ei saa sündida midagi uut? Kus on (rikkumise) piir? Kas viga saab teha tahtlikult?

#47 Marge Monko: Daame oli vähe, aga siiski neid oli*

10.04.2014 Arhivis

kokkuvõte tulemas

Lindistust on võimalik kuulata siit.

* Tsitaat Mihhail Bulgakovi "Teatriromaanist"

ERROR #46 Anders Härm: Tõlgendatavast tõlgendajaks. Autoripositsiooni nihked kaasaegses kunstis

Kunstikriitik ja kuraator Anders Härm kõneleb autoripositsiooni nihetest kaasaegses kunstis.

Von Krahli Akadeemia, 7.04.2014

Seminari lindistust on võimalik kuulata siit.

Kuidas me käsitleme muutusi kunstiajaloos või kunstiväljal üldiselt?
Tavaliselt on need muutused seotud kujutamisviisi nihetega. Marksistlikust perspektiivist võiks muutusi vaadelda kunstniku suhetes töövahenditesse, tellijasse ning tootmistingimustesse.
Ettekanne käsitleb autoripositsiooni muutumisi reaalses, sotsiaalses ja poliitilises ruumis. Pakun selles kontekstis välja kolm suuremat käsitlusviiside eristust ajaloos:

• tradistiooniline kunstnik
• romantiline kunstnik
• kaasaegne kunstnik 

ERROR #45 Rein Raud: Võidab see, kes teeb vähem vigu?

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi juhtivteadur ja Helsingi Ülikooli professor REIN RAUD kõneleb vabast tahtest, juhuslikkusest, vigade rollist olemises ja selle muut(u)mises ning inimese võimalustest AI ajastul.

Von Krahli Akadeemia, 31.03.2014

Seminari lindistust on võimalik kuulata siit.

Foto Aigi Orav

Kui loomad muudavad värvi (mimikri), kas on tegu tähendusloomega, mida saab võrrelda inimese omaga?
Kas nö biosemiootiline eneseväljendus on eneseväljendus või on tegu looduslikult tingitud oleku muutusega, mis ei erine näiteks vee paratamatust jäätumisest teatud temperatuuril?
Kas Dante Alighieri oleks võinud jätta "Vita Nova" (1295) kirjutamata või on tegu samamoodi paratamatusega?

#44 Jaak Tomberg. Loetelu tehniline nullkraad: kirjelduse tonaalne lamedus

26.03.2014 Arhiivis

kokkuvõte tulemas

Lindistust on võimalik kuulata siit.