Mai Intensiiv

#13 Jevgeni Zolotko: Skulptuurist

4.04.2012 Jakobi 2-306

Kunstnik Jevgeni Zolotko selgitas oma arutluse alguses skulptuuri tegemise vastuolulist olemust. See on justkui püüd ühendada omavahel midagi väga madalat millegi väga kõrgega. Materjal on maine - savi, kivi, puu - ja ei oma iseseisvat tähendust, on eraldiseisvana justkui kasutu. Ning see hoomatav kõrge on vaim või teadvuse kontakt millegagi. Skulptori ülesanne on ühendada need kaks poolust, nii nagu kõigi teistegi loojate ülesanne, ent skulptuuri omapära on see, et kunstnik kontakteerub maailmaga otseselt, maise materjali kaudu, mitte kaudselt filmikaamera või lõuendi või kujuteldava ruumi kaudu. Skulptori töömaterjal ongi maailm, millega ta tegeleb, mitte vahendatud maailm. Selles mõttes on skulptuur väga universaalne ja lihtne, aga teisest küljest samas peitub skulptuuri keerulisus.

#12 Mattias Merilai: Omast ja nimest

21.03.2012 Jakobi 2-306

Semiootiku ja infotehnoloogi Mattias Merilai ettekanne keskendus autoriõiguse, patendi ja kaubamärgi tekkeloole ning positsioonile tänapäeva ühiskonnas.

Mattias viis loo alguse aastasse 1450, kui Johannes Gutenberg trükipressiga tööd alustas. Kui varem oli kirikul täielik kontroll selle üle, mis sõnumit rahvale levitati, kuna ümberkirjutajad paljundasid raamatuid kloostriseinte vahel käsitsi, võimaldas trükipress levitada kirjasõna oluliselt kontrollimatult ning palju kiiremini. Seda kasutas ära näiteks Martin Luther, kes lasi oma teesid trükkida ja suutis nii neid sadades eksemplarides levitada. Nii algatatud reformatsioon ja tolleaegse paavsti vastumeelsus uuele piiblitõlgendusele on juba ajalugu.

#11 Mihkel Kunnus: Aisting ja argument

7.03.2012 Jakobi 2-306

2012. aasta kevadsemestri loengutsükli avas semiootikuharidusega kultuurikriitik Mihkel Kunnus, loengupealkirjaks "Aisting ja argument ehk kirjasõna vabariik pärast visuaalset pööret". Kunnus arutles, kui palju suuremat mõju avaldab pilt võrreldes verbaalse argumendi, filosoofilise arutluskäiguga.

Alustuseks tuleb selgeks teha mõiste OLEMISREŽIIM. Olemisrežiim on funktsioon, mille mõjutegurid on tajusüsteem ja -koodid (kuidas ümbritsevat tõlgendatakse) ning mis omakorda määrab ära eneseidentifikatsiooni (kes ma (eelkõige) olen). Olemisrežiim muutumisel on kindel rütm, näiteks öö-päeva vaheldumine.

Semiosalongi tagasitulek

Semiosalong alustab teise hooajaga! Kui Sa veel ei tea, mida Semiosalong endast kujutab, siis siin on osa tõenäoliselt varsti Acta Semioticas avalduvast artiklist 2011. aasta Semiosalongi kohta.

***

Semiosalongi seminarisari on Semiootilise Salongi nime all toimunud filmiõhtute sarja järeltulija, mida eristavad oma eelkäijast uus formaat ja uued korraldajad. 2011. aastal organiseerisid Semiosalongi Eesti Semiootika Seltsi abiga semiootikatudengid Piret Karro ja Rasmus Rebane, kes seadsid sarja eesmärgiks näidata, kui mitmekülgsetele kultuurinähtustele on semiootilist analüüsimeetodit võimalik rakendada.
 Iga seminari on kutsutud juhendama kas tegevsemiootik, kunstnik või mõne muu ala asjatundja. Semiosalongi sihtgrupiks on erinevate teadusalade tudengid  ja õppejõud, aga ka ülikoolivälised inimesed, keda paeluvad semiootika kui teaduse erinevad rakendusvõimalused; seminariteema spetsiifikast huvitujad, kellel avaneb võimalus oma huviala üle semiootika nurga alt mõtiskleda; ning kõik teised, kes soovivad mõista, mis on semiootika ja kuidas see praktikas toimib. Seminaride õhkkond on taotluslikult mitteformaalne, et õhutada ideederinglust ja vaba arutelu.    Semiosalongi eesmärk on hoida semiootiline analüüs lihtsa ja põnevana.
Semiosalongi esimesel hooajal, 2011. aasta kevadel, oli ettekandeid ühendavaks lüliks visuaalsemiootika perspektiiv. Toimus kümme seminari, mis keskendusid visuaalsetele märkidele ja süsteemidele. Tänavakunsti käsitleva avasalongi pidas Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud ja kunstnik Tiit Joala, kes seostas tänavakunsti märkide laviiniga, mille keskel inimene ühiskondlikus ruumis liikleb, ning arutles selle ruumi esteetika üle Eestis ja mujal. Kirjanik ja mängulooja Edvin Aedma pidas ettekande reaalsuse modelleerimisest seoses mängimise ja mängude loomisega, toetudes Stefan Beysti mängimise ja imitatsiooni seoseteooriale. Kunstikriitik ja galerist Indrek Grigor analüüsis oma ettekandes (post)strukturalistliku teooria raamistikule toetudes Jaan Toomiku maalides ja muus loomingus korduvaid motiive. Arhitekt Urmo Mets pöördus tagasi avaliku ruumi juurde, kõneldes impamparhitektuurist ehk arhitektuurikeele perifeeriast. Mets sidus seminari põhiprobleemistiku ümber küsimuse „Mida maja [struktuur] kommunikeerib?“. Seminarisarja selgroo murdis Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ja kunstnik Marco Laimre, pidades tavapärase seminari asemel loeng-performance’i informatsiooni üha kiirenevast tulvast. Laimre loeng oli üks populaarsemaid, sundides hilinejaid end ukseavasse mahutama. Laimrele järgnes Andrus Laansalu biosemiootika sugemetega ettekanne, kus EKA ja TKK õppejõud lahkas sümbolilise märgitüübi ülekasutamise tagamaid. Laansalu tuletas meelde, et isegi semiootikuna on tähtis õppida bioloogiat. Kunstnik ja semiootikamagistrant Kristin Orav pidas möödunud õppeaasta tsükli ainsa ingliskeelse loengu, kõneldes immateriaalsest kunstist ja tajuja tähtsusest kunstis. Juristiharidusega kirjanik, kunstnik ja kultuurikriitik Tanel Rander tegi ettekande maastiku retoorikast. Rander tõstatas küsimuse, kas on võimalik luua maastikuga suhtlemise keelt – ürgkeelt, mis läbistab looduse ja kultuuri vahelise piiri. Gregor Taul, kes oli just saabunud välisõpingutelt Venemaalt, andis ülevaate kunstist Peterburi tänavatel, selle linna visuaalsest olukorrast ja sellest, kuidas suhtuvad peterburilased linnaruumi ja tänavakunsti. Galerist ja kunstnik Kaisa Eiche pani Semiosalongi 2011. aasta tsüklile punkti eksperimentaalse sessiooniga, mis arutles keha ja keha piiride küsimuse üle tegevuskunstis. Sessioon lõppes Marina Abramovićist inspireeritud performance’iga, kus Eiche ja vabatahtlik publiku seast istusid vaibal vastastikku, andes teineteisele kõrvakiile, kuni üks kahest lõpetas. 
Semiosalongi esimene, visuaalsemiootikale pühendatud hooaeg kujunes menukaks, kus kõige rahvarohkematel ettekannetel oli kuulajaskonnas üle 40 inimese, sealhulgas erinevate erialade tudengid, õppejõud ja teised kultuurihuvilised nii Tartust kui Tallinnast. Osales ka keskkooliõpilasi, mis näitab, et semiootikahuvilisi leidub ka noorema põlvkonna seas. Semiosalongi noortele korraldajatele näis, et üritus leidis Tartu haridus- ja kultuurimaastikul oma niši juba esimesel toimumisaastal. 2012. aastal jätkab Semiosalongi sari samas vaimus, ent eesmärk on püüelda mitteformaalsust minetamata suurema professionaalsuse poole.

järeluuring

Semiosalong on läbi! Vähemalt selleks kevadeks.
Nüüd on aeg tagasisideks. Avalda kommentaarides (nii selle postituse kui loengute) oma arvamust loengute, läbiviimise, Tartu hariduse- ja kultuuriga suhtestumise kohta, tee ettepanekuid formaadi või lektorite valiku kohta järgmiseks aastaks. Mis mõtted tekkisid?

Peale pikema tagasisideme kirjutamist võid täita polli:

Kust said infot Semiosalongi kohta?

• meililistidest
• Facebookist
• plakatitelt
• tuttavatelt
• mujalt

View Results
Create a Blog Poll

#10 Kaisa Eiche kehast, keelest ja piiridest

27.04.2011 Ülikooli 18-022, Tartu

crossing borders is the first condition of any realization

the eternal dynamic of life consist of construction & deconstruction of borders

potential energy is transformed into mechanical, biochemical, sexual, psychological and social energy

living body is a fetish

enjoy me, abuse me, I am your artist