Sunday, February 17, 2013

#23 Anzori Barkalaja: Ühe kooli toimimine: vaade kultuurisemiootilisest lukuaugust

14.02.2013 klubis Kink Konk (Vallikraavi 4, Tartu)

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktor, folklorist Anzori Barkalaja kõneles Semiosalongis oma kogemusest TÜVKA juhtimisel, eelkõige kooli teadlikust mainekujundusest, kooli sisestruktuuri funktisonaalsest ümberkorrastamisest ja uute tegutsemisstrateegiate sisseviimisest alates tema ametisseastumisest aastal 2000.




Barkalaja alustas üldmõistetest.
Teadvusel on piirangud - universumi pole võimalik täielikult hoomata ja mõista. Seetõttu konstrueerib teadvus universumist mudeli, mis on selektsioonidel põhinev universumi lihtsustatud kirjeldus. Mudel sisaldab nähtustele omistatud märke, mille abil asju ära tunda.

Mis on kultuur?
Kultuur on sotsiaalne kohastumus, mis koonseb end grupina määratlenud inimeste
- põhiväärtustest ja väärtuskoodidest;
- neil põhinevast maailmakirjeldusest (-mudelist);
- eelnevaist kantud hoiakutest, eelarvamustest;
- otsustest & tegudest;
- tegutsemise tulemustest.

Inimese loodud maailmamudel sõltub tema teadvuse seisundist. Teadvuse seisundi muutumisel (nt purju jäädes, unisena) muutub maailmamudel vastavalt teadvuse muutunud seisundi eripärast [Vrd olemisrežiim - toim]. Inimeste ühteliitmiseks tuleb nad viia sarnasesse teadvuseseisundisse, et nad mudeldaksid maailma sarnaselt, mõistaksid maailma ühte moodi. Inimeste ühteliitmiseks tuleb neile luua ühine eesmärk, ühine saavutushorisont. Selleks sobib näiteks ühise vaenlase leidmine, mis praeguse Kultuuriakadeemia ajaloos on päevakorda kerkinud mitmel korral.

Järgmine mõiste on efektiivne keha, mis on seotud identiteediloomega. Efektiivne keha on inimene koos teda ümbritseva ruumiga, mille üle on tal mõju ja mis talle korda läheb. Efektiise keha minatuum laieneb kolmemõõtmeliselt:
        > inimene > universum
mina > Eesti     > maailm
        > meie     > nemad

Fookus, st enese identifitseerimispunkt nihkub vastavalt võrdlusobjektile. St ennast võib efektiivse keha piires määratleda kui "mina", ent "nendele" vastandades nihkub see "meieks".
Meie ja nende vaheline piir on moraalipiir. Meie üksteist ei peta, ent neid võib petta, sest nemad on võõrad, nende jaoks meie moraal ei kehti.
Seega on efektiivne keha ruum, kus inimene ennast teadvustab. Efektiivne keha näitab, mis inimesele korda läheb. Koolijuht peab oma kooli efektiivset keha selgelt tajuma, ära tundma selle piiri.
Näiteks kui 2005. aastal liideti Viljandi Kultuuriakadeemia Tartu Ülikooliga, läks pärast seda veel aasta, et retoorikasse jõuaks ühenduse käsitlemine sama kehandina. Isegi kooli siseringi jaoks võttis aega, et VKA ja TÜ kui meie-nemad vastandus nihkuks ühiseks meieks.
Efektiivne keha muutub ajas ja sõltub teadvuse seisunditest.

Need põhimõisted on seotud VKA teadliku mainekujundamisega, millega Barkalaja 2000. aastal rektori ametisse astudes tegelema hakkas.
Aastal 2000 oli praeguse TÜVKA nimi Viljandi Kultuurikolledž ning kooli maine oli praegusest oluliselt kehvem. Kultuurikolledžit peeti kolkalikuks kutsekaks, mida Barkalaja juhtima asudes muuta otsustas.

Barkalaja tegi kooliuuendusel läbi kolm sammu: 1) uuendas kooli logo; 2) muutis kooli arengustrateegiat; 3) korraldas ümber kooli sisestruktuuri. Seega esmased muutused viidi läbi retoorilisel tasandil - uus logo, uus nimi, uus liikumissuund. Tegevuse eesmärgid olid uuendada kooli mainet, rõhuda kooli pikaaegsele seotusele pärimusmuusikaga, tuua sisse uusi arenguvõimelisi väärtusi. Kultuurikolledž muudeti kultuuriakadeemiaks, et nimi nii-öelda meest ei rikuks ning kooli ei seostataks enam kutseka staatusega. 2000ndate alguses oli kooli põhieesmärk ellu jääda ja seejuures õppima võtta õpilasi, kelle esimene valik on olnud kultuuriakadeemia, et tudengite motivatsioon ja andekus kooli püsimajäämisele kaasa aitaks.

Kui 2005. aastal VKA Tartu Ülikooliga liideti, tundus see esialgu VKA-le hukatuslik, kuna kardeti Tartu hiigelkooli varju jääda, ent praeguseks on kahest koolist moodustunud mõlemale turvaline ja tulemuslik liit, vanad eelarvamused on kadunud ning TÜVKAst on saanud kõrgetasemeline kõrgkool, ka retoorikas.

Lõpetuseks ütles Barkalaja, et semiootika on väga praktiline distsipliin, kuna semiootiline süsteemianalüüsi abil on võimalik süsteem toimima panna, nagu TÜVKA areng näitab.

1 comment: