#4 Urmo Mets: impamparhitektuur e arhitektuurikeele perifeeria

30.03.2011 Ülikooli 18-022, Tartu

Arhitekt Urmo Mets töötab arhitektuuribüroos Kauss ja Tartu Linnavalitsuses, on välja andnud luuleraamatu "Toimumata tulvade toimik" ja mängib bändis RasKatarsis kitarri. Oma loengu avasõnades arutles ta semiootika ja arhitektuuri sarnasuse üle - kuidas mõlemad on justkui katusteadused, mida saab paljudele nähtustele meetodina rakendada. Arhitektuuri olemusele lähemale liikudes määratles Mets piirid, mille sees arhitektuurikogemuse pingeväli tekib:

meeleline -> [taju] -> mõtteline

nägemine esteetika mälu

kuulmine kultuur

kompimine

haistmine

maitsmine

Empiiriine mulje ehitisest pingestub mälu- ja kultuuripagasi suhtes, astudes dialoogi kogeja teadmistega kunstiajaloost, asukohast jms-st.

Põhiküsimus arhitektuuris on, mida maja kommunikeerib. Mida üks ehitis oma konstruktsiooni ja disainiga edasi annab? Näide väga selgest sõnumist on Sveitši arhitektuuribüroo Herzog & de Meuroni projekteeritud jalgpallistaadion Allianz Arena, mille kuju viitab staadionile ja värv parajasti mängivale meeskonnale linna kolmest koduklubist.

Kui püüda maja konstruktsiooniga edasi anda seda, mis ehitisega tegemist on, on kahes äärmuses surnud arhitektuur - ühelt poolt ehitis, mis pole sobilik millekski muuks kui oma algseks eesmärgiks, ning teiselt poolt hoone, kus kogu kommunikatsiooni teeb ära graafika fassaadil, ning arhitektuur on lükatud tagaplaanile.

Hea näide esimesele variandile on partmaja - pardimunade müügiks disainitud maja, mida hiljem eriti millekski muuks ei sobigi kasutada.

Surnud arhitektuuri teise otsaga on tegemist tänapäevaste supermarketide puhul, kus ehitis pole midagi põnevamat kui kast ja sisu kommunikeerivad hoopis reklaamplakatid ja poesildid maja seintel.

Üks huvitavamaid arhitektuurivoole on parameetriline arhitektuur. Majad projekteeritakse matemaatiliste valemite põhjal - üsna otseselt, ehitis näeb välja nagu materialiseerunud hüperbool.

Xenakis & Le Corbusier - Philips Pavillion

Parameetrilise ehitise teeb ainulaadseks tema viis jutustada lugu - numbrite kaudu. Maja vorm on võimalik tekitada, sisestades mingi kindla tähendusega arvud mõnda ruutvõrrandisse ja see, mis välja tuleb, on tähenduse nägu.

Uus trend tänapäevases arhitektuuris on bioonika ehk adapteeruv arhitektuur. Konstrueerimisel saadakse inspiratsiooni looduslikest vormidest, näiteks putukatiibadest, taimevartest, väiksematest rakulistest kudedest. Biooniliste hoonete eelis on ülim jätkusuutlikkus, kasutatava energia tootmine ja paljude olmeprobleemide lahendamine - näiteks liigne päikesevalgus - nii, nagu loodus seda teeb. Paraku on tehnoloogia väljatöötamine alles lapsekingades ning nõuab üüratuid summasid, mis lükkab taim-majad veel tulevikku.

Mida tänapäevane arhitektuur kommunikeerib?

Kaasaegse arhitektuuri ideaal on suhestumine linnaruumiga, mitte eraldiseisev ühesuunaline tupik, vaid peale-, sisse- ja väljaronitav osa trajektoorist. Praegusel ajal on arhitektuuri probleem suutmatus keskkonnaga suhestuda, paljud hooned on loodud eraldiseisvate üksustena, mitte osana linnatervikust.