16.03.2011 Ülikooli 18-022, TartuSemiootik, kunstiajaloolane, kuraator ja kriitik Indrek Grigor tegi süvasemiootilisele analüüsi Jaan Toomiku maalidest. Deleuze'i-strukturalistlik lähenemine juhib tähelepanu korduvatele motiividele Toomiku loomingus - esialgu peegeldus, mille kaudu väljenduvad vastandused isa & poeg, maa & taevas ning tants kui üheks saamise protsess.
Poeg kui isa ebatäiuslik peegeldus, mehe püüd iseennast taas luua. Kuigi mütoloogiline isa kujund püüab poja kaudu lõpmatult taassündida, pole poeg kunagi täpne koopia - autoreproduktsioon, enese taasloomine iseendast on viljatu. Selline mõttekäik on Grigori sõnul Toomiku maalide Sünnipäev I ja Sünnipäev II taga.
Viljakusega tegeleb Toomik videos "Mees", kus nööriga põllu külge aheldatud mees abitult ringiratast väänleb. Maa ja taeva Taassünni temaatika leiab lõpplahenduse peegelduse kaotamisest, maaga ja taevaga üheks saamises. Filmis Armulaud leiab Mees lunastuse, kõndides silmapiiri taha ning mitte enam naastes.
Strukturalistlik käsitlus huvitub kõikide nende elementide juures mitte tähendusest, vaid funktsioonist. Mis funktsiooni kannavad korduvad elemendid Toomiku maalides?
Lisakuulamist, Indrek Grigor 20. sajandi kunsti põhiprobleemidest:
No comments:
Post a Comment