16.02.2011 Ülikooli 18-022, Tartu
Visuaalsemiootika ringi avas tänavakunsti teemal Tiit Joala, kes on Eestis selle valdkonna üks silmapaistvamaid propageerijaid. Olles semiootikaga kokku puutunud John Deely loengutes, seostas Joala tänavakunsti märkide laviiniga, mille keskel inimene ühiskonnas liikleb. Avalikku ruumi asetatud reklaamplakatitega harjutakse ja pööratakse ajapikku vähem tähelepanu, aga ajutised ja üllatavad tänavakunstitükid haaravad inimese tähelepanu, edastavad neile ehk ühiskonnakriitilise sõnumi, pakuvad esteetilist naudingut või isegi panevad kahtlema reaalsuses. Näiteid taolistest tükkidest on internetiavarustes küllaldaselt, alustades ühe tuntuima päevakorralise tänavakunstniku Banksy töödega kuni kilekotikoletiste ja nätsumaalinguteni ning lõpetades massilise avaliku liputamisega, tabavalt koondnimetatud kui operation mindfuck.
Lihtsama tänavakunsti puhul, eriti silmas pidades grafitit, piirdub pildi tähendus tema sealolemise endaga, pildi tegemise akt on põhiline. Erinevalt valgetesse kastidesse asetatud autorikesksest kunstist, mille materiaalne kontekst on tehislikult steriilne ja neutraalne, pretendeerib tänavakunst asukohast tulenevale lisatähendusele, mis tekitab teosele keskkonnaga suhestuva interaktiivse konteksti. Tänavakunsti puhul kohtuvad tänav ja kunst, tuues esteetilise elamuse igaühele ligipääsetavasse avalikku ruumi.
Tänavakunsti esitamine on kahetasandiline - tänavale jäetud materiaalne osa on kaduv, aga digitaalsete vahenditega loodud dokumentatsioon levib globaalselt, tehes ligipääsetavaks tänavakunsti linnadest, kuhu vaatleja ise ei pruugi kunagi sattuda. Avalik ruum on selles aspektis omalaadne lõuend, millele üha enam ja enam julgetakse oma loomingut luua. Asukoha valimisel ja kunsti loomisel kehtib muidugi "ära ole jobu" printsiip, ehk hoitakse kinni teatavatest eetilistest piirangutest. Kehtib ka juhtmõte, et tänavakunst on akumuleeriva iseloomuga - kui sein on "avatud" ehk sellele on tehtud pilte ja need seal püsivad - tekib neid järjest juurde. Mitmed maailma suurlinnad (millest Joala sõnutsi kõige kõigem on Berliin) on kujunenud avalikeks kunstigaleriideks, kus külastajal on avastamisrõõmu lõputult.
Tiit Joala põhiline filosoofiline seisukoht tänavakunsti tegemiseks on see, et ärgem alahinnakem oma mõju ühiskonnale. Tänavakunstnik rikastab kommertslikku infomüra täis tänavapilti sisukamate sõnumitega, muutes linlaste igapäevakogemust mõtterikkamaks ja esteetilisemaks.
wooster collective
streetsy
allcitystreetart
stencibility.blogspot.com
No comments:
Post a Comment