9.05.2013 marsruudil Tartu-Viljandi-Tartu
Viietunnise vestluse lõpetuseks, mille kestel jõuti täiesti üllatuslikult ära käia Viljandis või ehk siiski maailma äärel ja aja alguses, räägiti üks budistlik lugu.
Mees põgenes lõvi eest. Jooksis nii kiiresti kui suutis, kuni kukkus üle kuristiku serva. Napilt sai ta kaljuservast kinni haarata, et mitte päris sügavikku lennata. Nii ta seal rippus - all põhjatu kuristik, kuhu ta võis surnuks kukkuda, ja üleval lõrisev lõvi, kes ta kohe maha murraks. Mida teha? Siis märkas mees ühel kaljuseinal vaevu-vaevu käeulatuses väikest maasikataime kivisest nukist välja kasvamas ning selle otsas üht punast maasikat. Mees lasi ühe käe lahti ja sirutas end kogu oma jõudu kokku võttes maasikani, haaras selle sõrmede vahele ja sõi ära.
Oli see alles maitsev maasikas.
No comments:
Post a Comment