Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofiaprofessor
Tõnu Viik
"Surma tähendusest
semiootilises ja filosoofilises kontekstis"
von
Krahli Akadeemia, 15.04.2013
"Meie kogemus on väliste impulsside suhtes
masendavalt vaene ja sisemise loomingulise
töötluse suhtes üllatavalt rikas!"
·
Mida tähendab surm?
·
Tänu millele surma
tähendus loodub ja milliste teoreetiliste vahenditega võiks selle tähenduse
loodumist mõista?
·
Millise lähenemisnurga
võimaldab nendele küsimustele vastamiseks fenomenoloogiline analüüs?
Fenomenoloogia on teadus sellest,
kuidas fenomenid üksikisiku teadvuses figureerivad. Seega seab
fenomenoloogiline analüüs kesksele kohale ainsuse esimese isiku taju ehk
tähendusloome subjektiivsete protsesside uurimise.
Surmast võib mõelda mitut moodi :
võime seda näiteks karta, põlata või tähtsaks pidada, kuid igal juhul on sel
meie jaoks isiklik tähendus. Fenomenoloogia püüab vaadata, kuidas esineb surm
enne mainitud suhtumiste tekkimist,
küsides milline on (minu jaoks) surma eestleitav antus?
Olenevalt erialast võib surma
mõiste avamiseks pakkuda erinevaid võimalusi : (kultuuri)semiootikuna
keskenduksin käesoleval juhul näiteks nende tekstide uurimisele, mis
käsitleksid surmatemaatikat, pärides, milline on see keel, mille abil on teksti
sõnum kodeeritud? Antropoloogina kuuluks mu tähelepanu alla aga surmaga seotud
kombetalitluste jälgimine, mil analüütilise filosoofina lahkaksin surmaga
seotud definitsioone jne.
Erinevad lähtepuntkid võimaldavad
seega ühe teema avamiseks eri ligipääse, ent ükski eelpool nimetatud
teadusharudest ei paku mõistmist surmast kui subjektiivsest sündmusest,
kasutades lähtepunktina pigem juba olemasolevaid määratlusi.
Fenomenoloogia võimaldab uurida
fenomene nii nagu ma neid oma teadvuses kogen, rakendades selleks transtsendentaalset
reduktsiooni (fenomenoloogiline epoche),
mis tähendab tunnistust maailmatervikust kui ühtsest kogemusväljast. Maailm on
mulle antud kui tähendusloome produkt ja ma käsitlen seda kui oma teadvuse
loomingut.Võime öelda, et kuna ma neid asju kogen, siis on need mulle ka antud.
Samas tekib küsimus, et kuidas eristuvad
sellised mõisted nagu surm, ilu, tõde, vabadus? Loetletud nähtusi ei saa otsida
füüsilisest maailmast, vaid neid tuleb otsida mujalt. Nii tekivad
tähendusedki psüühilise ponnistuse tagajärjel, mitte ei ilmu kuskilt
väljastpoolt juba valmiskujul.
Ainsuse esimeselt positsioonil on
surma kogemine siiski võimatu, kuna (taju)organite peatumisel ei ole kogemus
enam võimalik. Maurice Merleau-Ponty kirjeldab sarnast nähtust nn roosa hägu
näitel, mis tekib tähendusloome protsesside seiskumisel. Võime sellist hägusust
kogeda unesegaselt või suletud silmadega päikese poole pöördudes. Silmade
avanedes hakkab maailm sünteesiva pilgu ees uuesti välja joonistuma. Lisaks
pidevustele ja sarnasustele tuleb siinkohal luua ka ajalisi sünteese, ning
siduda olnu praegusega. Ilma kirjeldatud sünteesita ei oleks võimalik vahet
teha, kas tegu on sama tassi või uuega. Samal põhimõttel töötab ka nt kino.
Kogu maailma rikkus on seega tingitud minu teadvuse loomingulisest tööst.
Kui vaadata seda pilti, siis
millega on tegu?
Pildi autor Tõnu Viik
Raske on välja tuua tähendust,
mille külge seda kujutist ankurdada. Kas on tegu augu, tilga, lapi, lumepalli,
piirjoone, pleki või millegi muuga?
Teadvuse väli täitub fenomenidega,
mille käigus eristab inimene taustast erinevate tajuobjektide kimpe, omistades
neile tähenduse. Tähendus ankurdub asja külge, kehtides sarnaselt nii vaimsete
kui füüsikaliste nähtuste puhul.
Nii ilus !
Milline labasus !
Üks füüsikaline objekt võib valla
päästa erinevaid tundeid. Samas tasub meeles pidada, et erinevus ei seisne
objektis, vaid taustateadmistes. Seega mõjutab erinevuste teket ka meie
sotsiaalsed ja kultuurilised teadmised. Teadvuse loominguline töö omistab nähtavale
alati silmale nähtamatu, lisades objektile rohkem, kui selles sisaldub.
Kas oli õigus Epikurosel, kes
väitis, et midagi niisugust nagu surm ei ole olemas? Kas on surma näol tegemist
mingisugust teist tüüpi fenomeniga?
Kokkuvõtte koostas Kristin Orav
Seminari helisalvestust on võimalik kuulata siit.
No comments:
Post a Comment